Rahvarõivad

Pole ammu teinud ühtegi märget rahvarõivaste kohta, mille tegemist alustasin peaaegu 2 aastat tagasi, koos rahvarõiva koolitusega. Tegelikult oleksid pidanud need juba juuniks valmis olema ja esitlusel, aga siis tuli koroona ja tundus et aega on küll, kuna kõik asi lükkub edasi. Eks ma vaikselt olen ikka teinud, aga valmis siiski veel pole.  Nüüd hakkab aga asi tõesti läbi saama ja riided peavad valmis olema 30 augustiks.

Seeliku tegemisel tahtsin ise ka kurrud sisse saada. Lihtsam tee oleks olnud see saata Tallinnasse spets ahju, aga vanasti tehti ju ka ise. Julgesin proovida tänu sellele, et leidsin Lõimelind blogist postituse samast  eksperimendist.

Kurrutamine ei olnud ka mitte lihtne. 3cm kurruniitide vahest mulle ei piisanud, et ilusti kokku tõmbaks. Minu seeliku laiul on kurruniidid iga 1,5 cm järel. 

Kokku ma need laiud lõpuks sain ja ahju panekuks valmis. Mähkisin märjale kangalaiule ( laid oli laua jupi peal) ümber märja sitsikanga ja sidusin paelaga kinni.

 Kuna mul maakodus suurem ahi olemas, siis tuligi sinna proovida. Ahi jäi pikkuselt ikkagi lühikeks, tuli panna kangalaid püsti asendisse, sest sinna oli meetri jagu ruumi. Söed sai kahele poole laiali aetud ja kangalaiu ots püstiselt haudepotti.

Öö läbi lasin ahjus olla ja teisest päevastki natuke, kiiret ei olnud. Välja võttes oligi rõõm näha, et asi toimib ja kurrud on ilusti sisse jäänud. 

Nüüd on seelik  kokku õmmeldud ja pook hakkab ka vaikselt seeliku alla saama.

Abu(vest) õmblemine.

Anseküla kirikuuel õmmeldakse abu seeliku külge. Abu kanga kudusin ise.

 Hakkab juba vaikselt põnevaks minema, ehk saabki tõesti valmis.